Kinnisvaraga seotud tehingud

Sealhulgas kinnisvara ost-müük, kinkimine, hüpoteegi seadmine, servituudi seadmine jne.

Kinnisvara ost-müük

Juhul, kui Te soovite osta või müüa oma kodu, suvilat, äripinda jne, siis selleks tuleb sõlmida notariaalselt tõestatud vormis leping. Teil tuleb esitada meile tehingu ettevalmistamiseks vajalikud andmed ja meie koostame lepingu. Kokkulepitud ajal tulevad ostja ja müüja notari vastuvõtule ning koos ühiselt vaadatakse leping läbi. Notar vastab Teie küsimustele ning vajadusel tehakse ka eelnevalt ettevalmistatud lepingusse muudatused. Kui ostja võtab pangalaenu, et oma ostu finantseerida, siis peab tehingus osalema ka pank ning müügilepinguga samaaegselt sõlmitakse ka hüpoteegi seadmise leping. Hüpoteegi seadmise lepingust loe allpool.

Vahel on aga nii, et müüja tahab asja müüja ja ostja osta, aga näiteks ei ole ostja saanud veel pangaga kõiki asju korda aetud. Või peab hoopis müüja veel enne korteris remondi tegema. Sellisel juhul on võimalik sõlmida kõigepealt võlaõiguslik müügileping ja siis kui ostjal on pangaga asjad korras ja raha olemas või müüjal remont tehtud, tullakse uuesti notarisse ja sõlmitakse asjaõigusleping omandi üleandmiseks ja selle alusel muudetakse omaniku kanne kinnisturaamatus.

Kinnisvara kinkimine

Kinkeleping sõlmitakse siis kui vara omanik (kinkija) soovib oma vara teisele isikule tasuta ära anda (kingisaaja). Seega, kui kinkija tahab oma vara anda ära kingisaajale kuid ootab temalt ikkagi selle kinke eest midagi vastu, siis ei ole tegemist enam kinkelepinguga. Sellisel juhul oleks mõistlik tulla eelnevalt konsultatsioonile, et saaksime ühiselt välja selgitada milline leping tuleks sõlmida.

Kui kinkija soovib oma vara kingisaajale tasuta ära anda, kuid soovib jätta endale elu lõpuni võimaluse seda kasutada (näiteks korteri puhul elada elu lõpuni korteris), siis seatakse kingitavale varale isiklik kasutusõigus kinkija kasuks. Kasutusõiguse seadmisel oleks mõistlik kinkija ja kingisaaja vahel kokku leppida, kas kingitavat asja saab kasutada ainult kinkija või ka kingisaaja ning kes kannab edaspidi asja kasutamisega seotud kulud.

Hüpoteegi ehk kinnispandi seadmine

Hüpoteek seatakse kinnisasjale, et tagada lepingust tuleneva nõude täitmist. Näiteks soovite teostada oma elamises suuremat remonti ja peate kasutama selleks panga abi. Kui pank laenab Teile suurema summa, siis soovib ta tihti tagatist. Sellisel juhul seatakse Teile kuuluvale kinnisasjale panga kasuks hüpoteek ja lepitakse kokku, et allute kohesele sundtäitmisele. Sisuliselt tähendab see seda, et kui Te laenu pangale tagasi ei maksa, siis on pangal laenu tagasi saamine tagatud Teie kinnisvaraga. Asi võib lõppeda sellega, et pank pöördub kohtutäituri poole, kes võib lõpuks täitemenetluses Teie kinnisvara ära müüa ja pank saab sealt müügist oma laenu koos kogunenud intressidega ja lepptrahviga tagasi. Lisaks läheb müügihinnas maha ka kohtutäituri tasu ja see osa, mis siis üle jääb on õigus saada Teil.

Laenulepingu võib sõlmida lihtkirjalikus vormis, aga kui laenulepingust tulenevat laenuandja nõuet (saada laen tagasi) soovitakse tagada kinnispandiga ehk hüpoteegiga, siis selleks tuleb tulla notarisse, sest hüpoteegi seadmise ja tagatavate nõuete kokkulepe peavad olema notariaalselt tõestatud vormis.

Servituudi seadmine

Lihtsamalt öeldes on servituudi näol tegemist õigusega kasutada teisele isikule kuuluvat kinnisasja teatud viisil. Servituudid on isiklikud servituudid, mille puhul on teise kinnistu kasutamise õigus teatud konkreetsel isikul (füüsilisel või juriidilisel). Enam levinud isiklikud servituudid on võrguettevõtete kasuks seatavad servituudid, mis võimaldavad võrguettevõtetel ehitada Teie kinnistule elektrikaableid või veetorusid jne ning neid edaspidi ka hooldada ja remontida. Kui Te lepite aga naabriga kokku, et selleks et naaber pääseks maanteeni on tal õigus sõita Teie maad läbival teel, siis on tegemist reaalservituudiga, mille puhul on õigustatud isikuks naaberkinnistu igakordne omanik. Ei ole ju mõtet anda õigust ainult konkreetselt sellel inimesele, kes praegu on Teie naaber ja siis kui ta oma kinnistu ära müüb, ei ole uutel naabritel seda õigust. Mõistlik oleks ikka anda see õigus nö naaberkinnistule.

Servituudi seadmise lepingute sõlmimiseks tuleb samuti pöörduda notari poole.

Hoonestusõiguse seadmine

Juhul, kui on soov ehitada hoone teise isiku maale kuid nii, et hoone kuuluks sellele kes ehitas, mitte maa omanikule, tuleb seada hoonestusõigus. Hoonestusõiguse alusel ehitatud hooned kuuluvad hoonestusõiguse omanikule, mitte maa omanikule. Hoonestusõigust on võimalik võõrandada (müüa, kinkida) ja pantida (seada hüpoteeki).