Sealhulgas abielu lahutamine, ühisvara jagamine, elatis lapsele.
ABIELU LAHUTAMINE
Alates 01.07.2010 on võimalik abielu lahutada notari juures. Notari juures abielu lahutamise eelduseks on mõlema abikaasa elukoht Eestis ja abikaasade kokkulepe. Abielu lahutamiseks esitavad abikaasad isiklikult notarile avalduse. Avaldus täidetakse notaribüroos kohapeal. Kaasa on vaja võtta lahutajate isikut tõendavad dokumendid ja juhul kui lahutatav abielu ei ole registreeritud rahvastikuregistris, ka abielu sõlmimist tõendav dokument.
Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks isiklikult notari juurde tulla, võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse.
Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva. Sellel päeval lahutab notar mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu. Kui abikaasa ei saa määratud ajal mõjuval põhjusel notari juurde tulla, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.
Abielu lahutatakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel notarile abielu lahutamise avalduse esitamisest.
Abielu lahutamisega seotud notari tasu on 63,90 eurot. Kui notarile on esitatud avaldus abielu lahutamiseks ning notar on avaldajaid nõustanud, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel abielu lahutamist ei järgne, on notari tasu 44,70 eurot. Notari tasudele lisandub käibemaks.
ÜHISVARA JAGAMINE
Notari juures abielu lahutamisel saavad lahutavad abikaasad abielulahutamise päeval koheselt sõlmida ka ühisvara jagamise lepingu. Selle lepinguga saavad lahutavad abikaasad ära jagada ühisvara. Notari juures saab ühisvara jagada vaid siis, kui lahutavad abikaasad on vara jagamises kokku leppinud. Kui abielu lahutades ühisvara ei jagata, siis jääb see vara lahutatud abikaasade ühisvaraks ja sellega saab tehinguid teha vaid ühiselt. Ühisvara jagamise lepingut võivad lahutatud abikaasad sõlmida ka peale abielu lahutamist.
ELATIS LAPSELE
Perekonnaseaduse kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada. Notariaalselt tõestatud vormis tuleb elatise maksmise kokkulepe sõlmida siis kui elatise maksja on nõus sõlmima kokkulepet kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Selline kokkulepe annab elatise saajale õiguse pöörduda selle lepinguga kohtutäituri poole kui elatise maksja oma kohustust ei täida. Kui sellist kokkulepet notariaalselt tõestatud vormis ei ole, siis tuleb esmalt pöörduda kohtusse elatise väljamõistmiseks ja alles kohtuotsusega saab pöörduda kohtutäituri poole. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kahe tuhande kuueteistkümnendal aastal (2016.a.) ei tohi lapsele makstav elatis olla väiksem kui 215 eurot kuus.